Ãëàâíàÿ » Ðåôåðàòû    
ðåôåðàòû Ðàçäåëû ðåôåðàòû
ðåôåðàòû
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÃëàâíàÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÀñòðîëîãèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÃåîãðàôèÿ è ýêîíîìè÷åñêàÿ ãåîãðàôèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÌåæäóíàðîäíûå îòíîøåíèÿ è ìèðîâàÿ ýêîíîìèêà
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÀñòðîíîìèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÑòðîèòåëüñòâî
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÑõåìîòåõíèêà
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÔèëîñîôèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÔèíàíñû
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÔîòîãðàôèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÈñêóññòâî
ðåôåðàòû ñêà÷àòüËèòåðàòóðà
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÔèëîñîôèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÀñòðîíîìèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÃåîãðàôèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÈíîñòðàííûå ÿçûêè
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÐàçíîå
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÀâèàöèÿ è êîñìîíàâòèêà
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÊðèìèíàëèñòèêà
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÊðèìèíîëîãèÿ
ðåôåðàòû ñêà÷àòüÊðèïòîëîãèÿ
ðåôåðàòû
ðåôåðàòû Èíôîðìàöèÿ ðåôåðàòû
ðåôåðàòû
ðåôåðàòû

Budism

Budism

Sisukord:

Budism. 1

Karma seadus ja kannatuse probleem. 2

Mungaks saamine. 2

Peasuund ja levik. 3

Budism tänapäeval. 4

Budistlik kunst. 4

Budism.

Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi,

Polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik,

Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sünni-ja surma aastat

täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.

Ühestki usulisest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui

Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe

eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule

kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi

nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad

isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda

jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada,

et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda

saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta

otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks

kannatustest vabanemisele.

Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku

toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse.

Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha.

Seejärel jääb poiss mõneks nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et

munkade juhendamisel õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne

tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja

elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest.

Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma

õpetust,45-aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-

aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus,

jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema

tuhk ja muud jäänused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverännakute

sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha väitis, et ta on praktilise ja

moraalse eluviisi õpetaja. Alles hiljem hakati õpetama, et tal tekkis

pärast erinevate vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke omadusi.

Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550

varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat

kümneid.

Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud

sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta

kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali

keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti

keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul

konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab

eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa

koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn. õpetuste korvi kuulub ka

budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja

aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn. Filosoofiliste ja

metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamaid

käsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks

kuulutatud raamatuid.

Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa

head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest

ja kannatusest.

Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust.

1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev

muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv.

Pingutage lakkamatult.

2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu

suretamise kaheksaosalise tee abil.

3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.

Karma seadus ja kannatuse probleem.

Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma

tähendab tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks

meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja

vaimseid omadusi pärilikkuse või keskkonna süüks, sest inimene ise on

määranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste

vanemate lapseks ta sünnib. Buddha õpetab, et alles siis, kui karma seaduse

õiglus on tingimusteta aktsepteeritud, võib inimene teadlikult enda

muutmist alustada. Pöördumine valgustuse teele algab iseenda ja oma

olukorra põhjalikust hindamisest.

Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja

austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis

põletab suitsutusaineid. Ta mõtiskleb hea eeskuju üle, mida Buddha andis

oma eluajal ja nende heade tegude üle, mis aitavad edeneda õilsal

kaheksaosalisel teel.

Mungaks saamine.

Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele.

Birmas ja Tais viibivad peaaegu kõik 12-15aastased poisid mõned nädalad

kloostris. Mungaks võidakse pühitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada

munga ühiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma

pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees

tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis

sisaldab õpetuse kõige tähtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan

Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.

Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid.

Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute

ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse

sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma

rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nõel, 108

nöörile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha õilsate omaduste üle

mõtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pügamiseks, sest

juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist,

et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.

Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga päev palvetajaile avatud.

Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne.

Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses ja täielikus vaikuses.

Mõnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, võib Buddha kuju kõrval näha

ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi,

stuupasid, kus säilitatakse Buddha põletatud surnukeha jäänuseid: juukseid,

hambaid, kaelalülisid jne. Vagad budistid teevad nendesse templitesse

palverännakuid. Pühad säilmed on austuse objektiks ja neil usutakse olevat

mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes kodudes on väikesed

pühamud või altarid, kus hoitakse pühapilte. Nende ees seistes lausutakse

kolmekordne usaldusvanne, põletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.

Perekondlikel pühadel, nagu näiteks täisealiseks saamise peol, pulmades ja

matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt

muid pühasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sündmustega. Budismis

õpetatakse moraalset optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head

kui halba ning igaüks vastutab vaid iseenda eest.

Peasuund ja levik.

Pärast Buddha surma tekkisid tema õpilaste hulgas lahkarvamused, kuidas

peaks Buddha õpetust õigesti tõlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus

üritati leida lahendus vaidlusalustes küsimustes ja jõuda pühade raamatute

suhtes üksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe

peamise voolu tekkimiseni. Arvukate väiksemate koolkondade õpetuste areng

toimus pika aja vältel (300 e.Kr-700p.Kr ).

Budistide arvu kindlaksmääramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu

Jaapanis ja Hiinas, võivad inimesed liituda mitme religioosse ühenduse

tegevusega. Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kõige üldisem arv on 260

miljonit. Näiteks hinduismiga võrreldes on budism oma väiksemast

pooldajaskonnast hoolimata tõeline maailmareligioon. Öelnud lahti

kastisüsteemist, pole see erinevalt rahvususundist ühegi kindla rahva või

kultuuriga seotud.

Budism tänapäeval.

Varem süüdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses.

Käesoleval sajandil on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga

seotud rahvusliku ärkamisega. Tänapäeval on buda munkadel tähtis

poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.

Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud.

Sellegipoolest on ta olnud tähtis tegur selle maa poliitikas pärast

iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni tegevus on kaasajastatud ja mungad

osalevad aktiivselt poliitikas.

Tai põhiseaduse järgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi

kaitsjana. Selles riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav

jõud. Mõnedel andmetel on riigis umbes 200.000 munka ja üle 20.000

kloostri.

Budistlik kunst.

Budistlik kunst hõlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti.

Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused

hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi põhivormiks stuuba või pagood

kellukese või poolkera kujuline mälestusmärk pühadele säilmetele. Stuupa

sees on ruum kallihinnaliste pühade säilmete jaoks. Mõned stuupad

ümbritseti müüri või sammaskäiguga. Kuulsaim budistlik tempel on palve

rännakukohana populaarne, Buddha hammast säilitav tempel Sri Lankas, Kandy

linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt Kagu-Aasias. Sellel

stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis, Tiibetis

ja Hiinas.

Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid

etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist välditi, esitati vaid

temaga seotud sümboleid, nagu näiteks tema jalajälge või seaduseratast.

Buddhat hakati kujutama meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise

abistamiseks.

Skulptuuride ja maalide ülesanne on kontsentreerida mediteerimisel mõtted

Buddha õpetusele ja eeskujule. need on ühtlasi rahva harimise abivahendid,

sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid

kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes

veel pole siirdunud lõplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst

pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.

ðåôåðàòû Ðåêîìåíäóåì ðåôåðàòûðåôåðàòû
     
Ðåôåðàòû @2011